Raamatusari
Edmund Burke'i Seltsi raamatusari ilmub alates 2017. aastast. Avateoseks oli Poola filosoofi Leszek Kołakowski religiooniteemaliste esseede kogumik „Naeruvääristatud Jeesus“. Pärast seda on ilmunud üle kahekümne raamatu. Avaldatud autorite hulgas on lisaks Kołakowskile ja Czesław Miłoszile veel Roger Scruton, Douglas Murray, Carl Gustav Jung, Varlam Šalamov, David Bentley Hart, Charles Eisenstein, Richard Tarnas, James Hillman ja mitmed teised. Peale Kołakowski, Miłoszi ja Scrutoni on kahe raamatuga esindatud ka Briti bioloog Rupert Sheldrake.
Alates 2023. aastast ilmub ka Tähenduse teejuhtide raamatusari. Selle sarja avateoseks oli kahe esimese hooaja samanimelise lehe intervjuude kogumik "Kõik hingab koos", teise raamatuna ilmus Kyriacos Markidese "Vaikuse mägi".
Töös
David Abram "The Spell of the Sensuous"
Töös
Arthur Koestler "The case of the Midwife Toad"
Töös
Kaie Metsla ja Hardo Pajula "Stsientism ja seks"
Töös
Bernardo Kastrup "Why Materialism Is Baloney: How True Skeptics Know There is No Death and Fathom Answers to Life, the Universe, and Everything"
Töös
Richard Tarnas "Cosmos and Psyche: Intimations of a New World View"
Töös
Charles Eisenstein "The Coronation: Essays from the Covid Moment "
Töös
Shoshana Zuboff "The Age of Surveillance Capitalism"
Töös
Viktor E. Frankl "Man's Search For Meaning"
Töös
Nikolai Berdjajev "Vaba vaimu filosoofia"
TöösRené Guénon “Kvantiteedi võim ja aja märgid”
TöösIgor Šafarevitš “Sotsialism kui maailmaajalooline nähtus”
TöösIlmunud
Jeremy Narby "Intellekt looduses"
Raamatus „Intellekt looduses“ tutvustab antropoloog Jeremy Narby arusaamist, et intellekt on miski, mis ei ole omane vaid inimestele. Rikkaliku teaduspõhise materjali abil tõestab ta lugejale, et kõikidel eluvormidel – bakteritel, taimedel ja loomadel – on kummastav võime teha otsuseid, ehitada üles mõttemustreid ja tegutseda ettenägevalt. Narby jätkab teekonda, mida ta alustas menuka raamatuga „Kosmiline siug“ (eesti k 2001). Amazonase ja teiste paikkondade loodusrahvaste kultuuri ja tänapäeva teaduse uusimatesse saavutustesse süüvides otsib Narby vastust küsimustele, milles peitub looduse teadmisviiside saladus ja kas on midagi, mida inimkond võiks õppida looduse eneseregulatsioonist ja tarkusest, et leida ka endale mõistlikum ja kestlikum eluviis. Jeremy Narby (s 1959) kasvas üles Kanadas, õppis Canterbury Ülikoolis ajalugu ja kaitses Stanfordi Ülikoolis antropoloogiadoktori kraadi. „Jeremy Narby ühendab hämmastaval moel iidsed šamanistlikud usundid ja tänapäeva teaduse.“ Alice Walker, kirjanik „Jeremy Narby uusi tõdesid avastav raamat viib teaduse suure sammu võrra edasi.“ Edgar Mitchell, Sc. D., Apollo astronaut
Charles Eisenstein „Kliima. Uus lugu“
Tänu ülimenukatele lühifilmidele ja esseedele on Charles Eisensteinist (snd 1967) kujunenud žanreid trotsiv ühiskonnafilosoof ja vastukultuuri intellektuaal, kes on keskendunud tsivilisatsiooni, teadvuse, raha ja inimkultuuri evolutsiooniga seotud teemade mõtestamisele. Raamatuga „Kliima. Uus lugu“ pakub Eisenstein välja uudse vaate kliimamuutustele ja selle juurpõhjustele, keskendudes küsimusele, kuidas saame inimkonnana oma mõtlemist muuta nii, et võiks toimuda ökoloogiline tervenemine. Eisensteini sõnul on probleemiks meie suhtumine loodusesse. Oleme taandanud looduse kvantitatiivseteks näitajateks ja see omakorda on viinud meid sügava ilmajäetuse tundeni. Ökoloogiline tervenemine saab toimuda vaid juhul, kui suudame orienteeruda ümber kvalitatiivsele arengule. Õnnestumise võtmeks on meie sisemine kasvamine. Ainult siis, kui suudame taastada oma sisemise ökosüsteemi, tundmis- ja armastamisvõime täiuse, on lootust taastada ka väline ökosüsteem.
Vladimir Bukovski "Ja naaseb tuul"
Kuulsa dissidendi Vladimir Bukovski (1942–2019) autobiograafiline raamat „Ja naaseb tuul…”, mis on tõlgitud kümnetesse keeltesse, põhineb tema kogemustel võitluses nõukogude totalitarismi vastu. Raamat kirjeldab kahtteist aastat, mis autor veetis vanglates ja laagrites, põrandaalustest poliitilistest ühendustest ja avalikest protestidest, luulelugemistest Majakovski monumendi juures ja meeleavaldustest süüdimõistetute kaitseks, jälitustegevusest ja vandenõust. 1976. aastal vahetasid Nõukogude võimud Bukovski välja Tšiili kommunistliku poliitiku Luis Corvaláni vastu ning alates sellest ajast kuni oma elu lõpuni elas ta Inglismaal Cambridge’is. 2008. aasta valimistel kandideeris Vladimir Bukovski Venemaa presidendiks.
Rupert Sheldrake "Kuidas minna edasi"
Briti biokeemik dr Rupert Sheldrake (snd 1942) ühendab vaimsed otsingud teadlase vaatepunktiga. Raamat „Kuidas minna edasi ”on jätk teosele „Teadus ja vaimsed praktikad” (eesti keeles 2020). Sheldrake näitab, et vaimsele sfäärile võib läheneda väga erineval viisil ning kõigil suundadel on teaduslikult mõõdetav mõju. Mida rohkem teadlased selliste praktikate ja teadvuse uurimisega tegelevad, seda kiiremini mureneb barjäär, mille oleme ise teaduse ja vaimse sfääri vahele ehitanud. Kui eelmises raamatus vaatles Sheldrake eri religioonidele iseloomulikke tegevusi, siis nüüd on luubi all praktikad, mida tavaliselt ei seostata vaimsete kogemustega nagu näiteks õppetunnid loomadelt ja sportlikud harrastused.
David Bentley Hart "Jumalakogemus"
David Bentley Hart (s 1965) on hinnatud USA filosoof ja idakiriku teoloog, kes on avaldanud mitmeid teoloogilisi küsimusi käsitlevaid raamatuid. 2017. aastal ilmus tema tõlgitud Uus Testament. Hart on pälvinud tunnustust põhjalike teadmiste, läbinägeliku analüüsioskuse ja täpse keelekasutuse eest. Usuteema on tekitanud avalikkuses tuliseid vaidlusi, ent sageli jäetakse neis kesksel kohal olev mõiste Jumal määratlemata. Kas vaidlejad räägivad üldse ühest ja samast asjast? Raamatus „Jumalakogemus” asetab autor selle mõistega seotud segaduse laiemasse konteksti ning selgitab, mis tähendusi kannab sõna Jumal suurtes teistlikes religioonides nagu judaism, kristlus, islam, vedanta ja bhakti (hinduismis), sikhism ja budism. Hart ehitab oma arutluskäigu kolme peamise mõiste ümber – olemine, teadvus ja õndsus – ning näitab, et meie kõige fundamentaalsem reaalsusekogemus on ühtlasi olemuslikult seotud ülima reaalsusega, millele too kogemus paratamatult osutab. Hart pakub tänuväärset vastukaalu plakatlikele lihtsustustele. Ta uurib, kuidas sügavad inimkogemused annavad tunnistust Jumala tegelikkusest ja toob esile traditsiooniliste Jumalast mõtlemise viiside ilu ja poeesia.
Leszek Kołakowski “Naeruvääristud Jeesus”
Leszek Kołakowski (1927-2009) on tuntuim poola filosoof, mitme maineka auhinna laureaat. Eesti keeles on temalt varem ilmunud: “Religioon” (2000), “Horror metaphysicus” (2004), “Miniloengud maksiprobleemidest” (2007), “Mida küsivad meilt suured filosoofid” (2012) ja “Revolutsioon kui ilus haigus” (2014). “Naeruvääristatud Jeesus” sisaldab valikut Kołakowski religiooniteemalistest esseedest.
Roger Scruton “Kuidas olla konservatiiv”
Konservatiivse eluhoiaku keskne idee on lihtne: me peaksime püüdma säilitada seda, mida me peame väärtuslikuks. See selge juhtlause kätkeb endast paraku vähemalt kolme küsimust: kes oleme meie? mis on väärtuslik? mida tähendab säilitamine keset kiirenevaid muutusi? Käesolevas raamatus pistab juhtiv Briti konservatiivne filosoof Roger Scruton rinda kõige kolme probleemiga. Scrutoni sõnul on toimiva demokraatia eeltingimuseks poliitikaeelne jagatud arusaam mitmuse esimesest isikust. Poliitika kõrgeimaks väärtuseks peab olema selle “meie” alleshoidmine. Pöördeliste muutuste ajajärgul tähendab säilitamine paratamult kohanemist, ent kohanemine tähendab ellujäämist ja ellujäämine tähendab säilitatud südamikku. Roger Scrutoni raamat pakub meile kõigile võimaluse oma säilitamist vääriva südamiku üle järele mõtelda.
Roger Scruton “Tolad, petised ja tülinorijad”
Oma eelmisesse, 1985. aastal ilmunud raamatusse Uusvasakpoolsed mõtlejad kogusin ma kokku The Salisbury Review’s ilmunud artiklid. Ma olen need nüüd üle vaadanud, jätnud välja sellised subjektid nagu R. D. Laing ja Rudolf Bahro, kes meile praegu enam midagi ei ütle, ja võtnud juurde järjest olulisemaid arenguid kajastavat uut materjali – nagu näiteks Lacani, Deleuze’i ja Guattari leiutatud jalustrabava “mõttetusemasina”, Edward Saidi meie “koloniaalsele” pärandile sooritatud hävitava rünnaku ja Badiou ning Žižekiga seostatava “kommunistliku hüpoteesi” hiljutise taassünni.
Douglas Murray “Euroopa kummaline surm”
1994. aastal avaldas USA välispoliitikaekspert Robert Kaplan ajakirjas The Atlantic artikli “Saabuv anarhia”. Kaplan väitis, et sel ajal kui lääne võrdõiguslased võitlevad nais- ja geiliikumiste järjest marginaalsemate aspektide eest, areneb muu maailm risti vastupidises suunas. Douglas Murray 23 aastat hiljem ilmunud raamat kinnitab Kaplani teesi õigsust ja näitab, et anarhia on lõpuks jõudmas ka Euroopasse. Liberaalne immigratsioonipoliitika on meelitanud meie mandrile miljoneid inimesi, kelle arvates pole liberaalsetel ideedel tulevikku. See põhivastuolu ütleb aga paraku, et tõeline tohuvabohu on alles tulekul.
Czesław Miłosz “Jahimehe aasta”
Czesław Miłosz, 1980. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaat, kirjutas oma päevaraamatut “Jahimehe aasta” Berkeleys, aga samal ajal ta ka reisis palju, nii Lääne-Euroopas kui mööda Ameerikat. “Jahimehe aasta” on kirja pandud augustist 1987 kuni juulini 1988 ning see on üks Miłoszi isiklikumaid ja pihtimuslikumaid teoseid, samas on siingi – nagu näiteks “Sünnimaa Euroopas” ja “Miłoszi ABC-s” – enamasti juttu XX sajandi olulistest ajaloosündmustest ja kirjaniku kaasteelistest.
Rémi Brague “Euroopa, rooma tee”
Rémi Brague (snd 08.09.1947) on prantsuse filosoof ja ajaloolane, kreeka filosoofia ning keskaja araabia ja juudi mõtteloo asjatundja, kes õpetab neid distsipliine Pariisi Panthéon-Sorbonne’i ülikoolis ning Müncheni Ludwig-Maximiliani ülikoolis. Rémi Brague on Institut de France’i liige. Sügava ja erakordselt laialdase eruditsiooniga autorina (valdab paljusid keeli, sealhulgas vanu) on ta avaldanud paarkümmend raamatut, mis käsitlevad antiik- ja keskaja mõttelugu, kristluse kohta tänapäeval, hariduse temaatikat ja muud. Rahvusvaheliselt tuntuks sai ta käesoleva esseega, mis ilmus esmakordselt aastal 1992 ja mida ta sestpeale korduvalt on täiendanud ja ümber töötanud. Tema viimati ilmunud raamat (2018) kannab pealkirja “Sur la religion” (“Religioonist”).
Carl Gustav Jung “Vastus Iiobile”
“Mil iganes me räägime religioossest ainesest, räägime piltidest, mis osutavad millelegi sõnades väljendamatule… Hakates nüüd järgnevalt tegelema “metafüüsiliste” objektidega, olen ma täiesti teadlik, et liigun piltide maailmas ja mitte ükski mu arutluskäik ei puuduta mõistusele kättesaamatut… Kui aga keegi mu lugejatest peaks tundma kiusatust lisada vaadeldavate jumalapiltide ette sõna “kõigest”, satuks ta sedamaid vastuollu kogemusega, mis demonstreerib vähimagi kahtluse varjuta nende piltide erakordset numinoossust. Nende piltide erakordne vägi ei tekita meis mitte üksnes tunnet, et nad tähistavad ens realissimus‘t (reaalseimat olevat), vaid veenab meid ka selles, et nad tõepoolest väljendavad ja n-ö manifesteerivad teda. See muudab meie arutelu ebatavaliselt keeruliseks, kui mitte võimatuks,” ütleb C. G. Jung. Ja ometi on ta selle teekonna ette võtnud, lootes olla hääleks paljudele, kellega on juhtunud sama, mis temaga.
Gustaw Herling-Grudziński “Teine maailm”
Gustaw Herling-Grudziński (1919-2000) on XX sajandi poola kirjanduses sama väärikal kohal kui näiteks Czesław Miłosz või Witold Gombrowicz. Sovettide sunnitöölaagri vangi kogemusest kõnelev “Teine maailm” on tõlgitud paarikümnesse keelde. Ignazio Silone on selle raamatu kohta öelnud: “Faktide kirjeldus on lihtne, kaine ja kristalselt klaar; emotsionaalne pinge on seda intensiivsem, mida enam on kontrolli all ja ohjes hoitud. Hoolimata kõigist koledustest, millest “Teine maailm” räägib, on see täis halastust ja lootust.”
Varlam Šalamov “Kolõma jutud”
Vene kirjaniku Varlam Šalamovi (1907-1982) ilukirjandusliku proosa kogumik “Kolõma jutud” avab lugejale ühe hirmsama peatüki Stalini aja Nõukogude Liidu ajaloos: kullakaevandamise Kaug-Põhjas, mida tegid sunnitöölaagri vangid. Sellel raamatul on olnud tähtis partii traagiliste häälte kooris, mis kirjeldavad seal peetud olelusvõitlust. Autor, kes viibis ise vangina Kaug-Põhja laagrites 1937-1951, oli seda võitlust isiklikult kogenud. Vähetähtis pole seegi, et need lood valmisid vahetult pärast laagrist vabanemist aastatel 1954-1962, kui Šalamov oli oma loomejõu tipul. Olles läbi käinud kõigist põrguringidest, kirjeldab autor üleelatut napilt, külmalt ja jõuliselt.
Rupert Sheldrake “Teadus ja vaimne praktika”
Cambridge’i doktorikraadiga biokeemik Rupert Sheldrake (1942) väidab, et teaduse ja religiooni vastandamine on iganenud kaksikjaotus. Sheldrake’i sõnul on kõikidel religioonidel oma vaimsed harjutused ja alates 20. sajandi lõpust on suurem hulk teadlasi hakanud nende vastu huvi tundma. Arvukad uuringud on näidanud üldjoontes seda, et nimetatud harjutatused avaldavad positiivset mõju, mis väljendub paremas füüsilises ja vaimses tervises, väiksemas vastuvõtlikkuses depressioonile ja pikenevas elueas. Autor tutvustab oma teoses seitset vaimset praktikat, mis on omased pea kõikidele maailma religioonidele. Ta on veendunud, et nendest harjutustest võidavad ka ilmalikus ühiskonnas üles kasvanud inimesed.
Christopher Browning “Tavalised mehed”
Christopher R. Browning (1944) on pikaaegne Vaikse Ookeani Luterliku Ülikooli ajaloo professor ja Chapel Hilli Põhja-Carolina Ülikooli emeriitprofessor. Ta on pälvinud arvukalt tunnustusi oma mõjukate uurimiste eest, sealhulgas kolmel korral Ameerika riikliku juudi raamatu auhinna holokausti kategoorias. 2006. aastal valiti Browning Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liikmeks. Browningi tuntuim, klassikaliseks teoseks kujunenud “Tavalised mehed” (1992, täiendatud 1998), on uurimus ühe reservpolitseipataljoni osalemisest Poola juutide hävitamises. Pataljoni liikmed ei olnud ei tulihingelised natsid, antisemiidid ega treenitud tapjad, vaid tavalised peamiselt tööliste hulgast pärit keskealised mehed. Kuidas võisid neist siiski saada massimõrvade kuulekad täideviijad? 1960. aastail kirja pandud tunnistuste põhjal rekonstrueerib autor nende igapäevaelu ja kujunemise kalestunud mõrvariteks. Mõtlemisainet pakkuv lugemine, eriti kuna kõik need psühholoogilised tegurid, mis võivad viia sellise inimene kujunemiseni, toimivad ka nüüdismaailmas.
Aldous Huxley “Philosophia perennis”
Religioossetest kirjutistest inspireeritud kogumik, mis toob esile kõigi uskude jumaliku ühisosa. Aldous Huxley kirjutab, et “igikestva filosoofia algmeid võid leida primitiivsete rahvaste traditsioonilistest pärimustest igas maailma nurgas ja oma täielikult väljaarenenud vormis on sellel koht kõigis kõrgemates religioonides”. Tuginedes usundite mitmekesisusele, sealhulgas zen-budism, hinduism, taoism, kristlik müstika ja islam, uurib Huxley erinevate usunditraditsioonide vaimseid veendumusi ja selgitab, kuidas neid ühendab tavaline inimlik igatsus jumaliku kogemiseks. Raamat sisaldab väljavõtteid näiteks Ekcharti, Rumi ja Laozi kirjutistest, aga ka Bhagavadgitast, Tiibeti surnuteraamatust, suutratest ja upanišadidest.
Czesław Miłosz "Ulro maa"
Czesław Miłosz, 1980. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaat, räägib “Ulro maas” – ühes oma tähtsamas teoses – Mõistuse sajandi põhjustatud muutustest maailmas. Lähemalt on vaatluse alla Fjodor Dostojevski, William Blake’i, Witold Gombrowiczi, Adam Mickiewiczi, Emanuel Swedenborgi, Oskar Miłoszi, Johann Wolfgang Goethe ja Samuel Becketti religioosne (või ateistlik) maailmavaade. “Ulro maa” on Miłoszi seitsmes raamat eesti keeles, varem on ilmunud: “Vangistatud mõistus” (1999), “Miłoszi ABC” (2011), “Teeäärne koerake” (2011), “Sünnimaa Euroopa” (2012), “Valitud luuletused” (2013) ja “Jahimehe aasta” (2018).
Leszek Kołakowski "Müüdi kohalolu"
Leszek Kołakowski (1927–2009), “filosoof, kes kukutas kommunismi”, oli Poola tuntuim mõtleja ja Briti Akadeemia liige. Eesti keeles on temalt varem ilmunud: “Horror metaphysicus” (2000), “Religioon” (2004), “Miniloengud maksiprobleemidest” (2007, 2. tr 2019), “Mida küsivad meilt suured filosoofid” (2012), “Revolutsioon kui ilus haigus” (2014) ja “Naeruvääristatud Jeesus” (2017). “Müüdi kohalolus” on lisaks müütilist maailmapilti käsitlevale nimitraktaadile valik Kołakowski tähtsamaid esseid tsivilisatsioonist ja kultuurist.
Jonathan Haidt "Õiglane meel"
Tunnustatud sotsiaalpsühholoog Jonathan Haidt kõnetab nii konservatiive kui ka liberaale, esitades väljakutse moraali, poliitika ja religiooni tavakäsitlusele. Autor näitab oma kahekümne viie aasta pikkusele murrangulisele moraalipsühholoogia alasele uurimistööle toetudes, kuidas moraalsed hinnangud ei põhine mitte mõistusel, vaid kõhutundel. Ta selgitab, miks liberaalidel, konservatiividel ja libertaaridel on nii erinev intuitsioon õige ja vale suhtes, ning sedagi, miks mõlemal poolel on paljudes põhiküsimustes õigus. Oma teravmeelse, kuid hästi mõistetava raamatuga ulatab Haidt võtme, mille abil saada aru inimeste koostöövõime imest, aga ka meie igaveste lõhede ja konfliktide needusest. Kes on valmis viha mõistmise vastu vahetama, see lugegu „Õiglast meelt“.
Paul Kingsnorth "Metsikud jumalad"
Ostnud Iirimaal väikese maja, hakkab Paul Kingsnorth seal koos oma naise ja kahe lapsega talu pidama ning loodab, et see on päralejõudmine. Aktiivse keskkonnakaitsja ja kirjanikuna on ta olnud pikki aastaid juurteta ja arvab, et oma maalapp võib saada ühe sügava lootuse täitumiseks, pesapaigaks, koduks. Vastu ootusi seisab ta aga äkitselt silmitsi olukorraga, kus tema kirjanikuelus lihvitud tööriistad osutuvad kõlbmatuks ning senised arusaamad keelest ja kirjutamisest kipuvad üldse murenema. Tundub, et ta satub sõjajalale koguni kultuuri enesega. Varasem kokkupuude põlisrahvastega, D. H. Lawrence'i ja Annie Dillardi teosed ja igapäevane maaeluga maadlemine panevad teda „Metsikutes jumalates“ küsima, mida tähendab kuuluda, missuguseid ohvreid tuleb tuua, et ühes elus tõeliselt kohal olla, ja kas sõnad saavadki üldse esitada tõde maailma kohta – või on nad hoopis osalised selles suures vales, mis hakkab elu suretama. Autorist: Paul Kingsnorth (snd 1972) on inglise kirjanik ja mõtleja. Ta on õppinud Oxfordi ülikoolis uusima aja ajalugu, toimetanud ajakirja The Ecologist ja olnud Dark Mountaini projekti asutajaid.
Nikolai Berdjajev "Venemaa saatus"
Maailmakuulsa vene filosoofi-personalisti Nikolai Berdjajevi (1874‒1948) raamat „Venemaa saatus“ koosneb erinevatest essee tüüpi artiklitest, mis on kirjutatud Esimese maailmasõja päevil. Nende peateemaks on Venemaa – tema hing ja saatuse hämarad keerdkäigud võrrelduna teiste rahvastega, Venemaa roll suures sõjas ja vene messianism. Berdjajev leiab vene hingest naiselikkust ja purjusolekut, aasialikkust ja euroopalikkust, pühadust ja kaabaklust. Ta võrdleb Venemaad Fjodor Dostojevskiga, kelles „põhjatu sügavus ja hõlmamatu kõrgus ühituvad mingisuguse madaluse ja ebaõilsusega, väärikuse puudumise ja orjusega. Piiritu armastus inimese vastu, Tõeline Kristuse-armastus ühitub inimeste vihkamise ja julmusega.“ Ent milliseks kujuneb Venemaa pärast maailmatulekahju? Selle üle arutledes liiguvad vene mõtleja aimdused sõja algupoole optimistlikust ootusärevusest sõja lõpuperioodi süngesse pessimismi. Lisaks on teoses käsitletud laia teemade ringi rahvuslusest ja imperialismist kuni demokraatia ja isiksuse problemaatika ning vaimu ja masina suhteni. Raamatut tuleks vaadelda oma ajastu kontekstis ning see tähistab üht etappi N. Berdjajevi filosoofiliste ja ühiskondlike ideede arengus.
Russell Brand "Paranemine"
Russell Brand on koomik ja filmistaar, kes on elus võidelnud mitme sõltuvusega: heroiinist, alkoholist, seksist, kuulsusest, toidust ja eBayst. Tema koostatud juhised mis tahes sõltuvusest vabanemise kohta aitavad sõltlasel ja tema lähedastel teha esimesi samme paranemise suunas. Brand kaevab aususe, huumori ja kaastundega oma metsikust elust nõuandeid ja tarkust, mis on kogunenud neljateistkümne taastumisaasta jooksul. „Minu eneseteostuse käsiraamat ei tule mitte mäelt, vaid mudast... Õigus sõna võtta ei tule sellest, et ma olen kellestki parem, vaid halvem,“ ütleb ta. Brand kõnetab inimesi, kes kannatavad ükskõik millise sõltuvuse all: alates uimastitest, alkoholist, kofeiinist ja suhkrust kuni sõltuvuseni tööst, stressist, halbadest suhetest, digimeediast ja kuulsusest. Ta mõistab, et sõltuvus võib võtta erineva vormi või kuju, nii et puhtuse, terve mõistuse ja vabaduse säilitamise nimel tuleb maadelda iga päev. Ta usub, et küsida ei tuleks „Miks sul on sõltuvus?“, vaid „Mis valu sinu sõltuvus varjab, mis sind takka kihutab – tegema vale tööd, elama vale elu, hüppama vale inimese käte vahele?“. Brand on proovinud kõikvõimalikku abi, loonud oma tugigrupi, käib regulaarselt teraapias ja praktiseerib joogat. Kuigi ta on jaganud oma kogemusi nii komöödiates kui ka menuraamatutes, pole ta kunagi varem avaldanud oma tööriistu, mis ta sõltuvustest välja tõid. Ta ei paku mitte üksnes paranemisplaani, vaid ka katset haiget maailma mõista.
Richard Tarnas "Õhtumaa vaimu passioon"
Kultuuriloolane Richard Tarnas esitab üheainsa köite piirides narratiivse kokkuvõtte õhtumaise ilmavaate ajaloost Vana-Kreekast postmodernismini. Üksteise järel astuvad lugeja ette pöördeliste ideedega suurvaimud Platonist Hegelini, Augustinusest Nietzscheni, Kopernikust Freudini. Autor loob sidusa pildi õhtumaa vaimu evolutsioonist ja selle muutlikust reaalsuskäsitlusest, kirjeldades sügavaid filosoofilisi kontseptsioone lihtsalt, kuid lihtsustamata. Toetudes filosoofide, süvapsühholoogide, religiooniuurijate ja teadusloolaste uuematele töödele, püüab ta jutustuse lõpus esitada uue vaatepunkti meie kultuuri intellektuaalse ja spirituaalse ajaloo mõistmiseks. Richard Tarnas (1950) on California Integraalsete Uuringute Instituudi (CIIS) filosoofia- ja psühholoogiaprofessor ning selle filosoofia, kosmoloogia ja teadlikkuse kraadiõppe programmi asutaja.
Hardo Pajula ja Kaie Metsla "Kõik hingab koos"
„Kultuurišokk oli meeletu. Kui toibusin, hakkasin huvi tundma ökoloogia vastu. Läksin ülikooli tagasi ja kirjutasin doktoritöö keskkonnateaduse ja filosoofia kokkupuutepunktidest. Ma sain aru, kui ma tahan omaenda kultuuris hingata, pean hakkama esindama mitte ainult teisi omasuguseid, vaid ka loomi ja taimi, tervet planeeti, millest kogu elu alguse saab,“ ütleb USA ökoloog ja looduskirjanik David Abram, kes on üks kahekümne ühest Tähenduse teejuhtide kahel esimesel hooajal intervjueeritud inimesest. Me nimetame kogumiku kaante vahele valitud mõtlejaid teistmoodi kõnelejateks. „Kõik hingab koos“ on kummardus looduse taashingestajatele – inimestele, kes mõtlevad ja kõnelevad ökoloogiliselt ning näitavad teed, kuidas pääseda välja masinlikust maailmatajust, mis on meie arvates hoogu koguva globaalse kriisi juurpõhjus. Hardo Pajula ja Kaie Metsla
Kyriacos C. Markides
„1970. aastate lõpus kavatses sotsioloogiadoktor Kyriacos Markides kirjutada monograafia rahvusvahelisest terrorismist. Materjali otsingutel jõudis ta oma kodusaarele Küprosele, kus juhus viis ta kokku muljetavaldava tervendaja Daskalosega. „Ma nägin oma silmaga pealt asju, mida ma ei suuda siiani ratsionaalselt selgitada. Ta ravis neljakümne viie minutiga terveks selja naisel, kellele arstid olid öelnud, et ta jääb eluks ajaks voodihaigeks,“ meenutab Markides. Monograafia jääb pooleli: „Ma otsustasin, et müstikud on terroristidest huvitavamad.“ Paarkümmend aastat hiljem kutsub sõber Markidese Áthose saarele. „Peale ebausu ja rumalate munkade ei lootnud ma sealt midagi leida. Áthosel kohtasin aga isa Maximost. See muutis mu elu.” „Vaikuse mägi“ on haarav segu autori vestlustest isa Maximosega ning mõtisklustest ja ekskurssidest nii Markidese kodusaare, Áthose kui ka spirituaalse kristluse ajalukku.“ - Hardo Pajula
Martin Malia "Revolutsioonid kui ajaloo lokomotiivid"
Meisterlik raamat vaatleb Lääne revolutsioonide lainet ja selle kommunistlikku kulminatsiooni 20. sajandil. Võrdleva ajaloo laiahaardeline ja sügav käsitlus pakub sotsialismi kujunemise uut tõlgendust, tuues välja Vene revolutsiooni, Nõukogude režiimi esiletõusu ja Nõukogude Liidu lõpliku kokkuvarisemise tähenduse. Martin Malia uurib 15. ja 16. sajandi Euroopa ususõdasid, Inglismaa, Ameerika ja Prantsusmaa revolutsioone ning plahvatuslikke sündmusi 20. sajandi Venemaal. Ta järeldab, et 20. sajandi revolutsioonide juured on sügaval Euroopa ajaloos, revolutsiooniline mõtlemine ja tegevus radikaliseerusid ühest suurest revolutsioonist teise. Malia pakub omanäolise vaate revolutsiooni fenomenile ja annab huvitava hinnangu selle jõule kui ajalugu edasiviivale väele.
James Hillman "Hinge kood"
Filosoofid ja psühholoogid, alustades Platonist ja lõpetades Jungiga, on uurinud ja arutanud isiksuse põhiolemust. Samas tänapäeva kultuur ei taha tunnistada, et meid kõiki juhib sünnist peale ainulaadne hing, mis kujundab meie elu kulgu. James Hillman pakub oma menuteoses hiilgava käsitluse eneseteadvuse fenomeni „mina (ise)“ kohta ning tutvustab paeluvalt inimeluga kaasa saadud müsteeriumi, mis sunnib küsima: „Mis on minu südames see, mida ma pean tegema, kelleks ma pean saama ja mis peab mulle kuuluma? Ja miks?“ Ella Fitzgeraldi ja Mahatma Gandhi suguste suurkujude elulugude näitel väidab Hillman, et iseloom ongi saatus, et igas indiviidis on palju enamat, kui saab seletada pelgalt geneetika ja keskkonna mõjuga. Tema töö tulemus on läbimõeldud ja mõjuvõimas teos, mis aitab mõista inimese tõelist loomust ning õpetab märkama ja ära tundma rohkeid valikuvõimalusi kõiges – olgu tegemist laste kasvatamise, erialase või ühiskondliku pühendumisega –, et meist igaüks võiks oma kutsumust kuulates milleski suurepäraseks saada. Autorist: James Hillman (1926–2011) oli psühholoog, jungiaanlik analüütik ja postjungiaanliku „arhetüüpse psühholoogia“ looja. Ta õpetas ja tegi teadust Yale’i, Syracuse’i, Chicago ja Dallase ülikoolis ning oli Dallase humanitaarteaduste ja kultuuri instituudi kaasrajaja. Ta on kirjutanud veerandsada aimeraamatut, millest enamik on olnud New York Timesi bestsellerid.